Negawatt programm

Energia Juhtimiskeskus: tipptundidel elektritarbimise muutmine säästaks miljoneid

Elektrihindade graafik

Energia Juhtimiskeskus OÜ arvutuste kohaselt maksavad Eesti tarbijad päevadel, kui elektrienergia kõige kõrgem hind on 150€/MWh, võrreldes kahe eelmise päevaga (keskmine hind 35€/MWh) elektri eest ligi 1,1 miljonit eurot rohkem. Loe Postimehest edasi, kuidas vältida kõrgeid hindu.

Energia Juhtimiskeskus annab Teile parema ülevaate ettevõtte elektritarbimisest ning vajadusel saate erinevate seadmete või hoone osade tarbimist jälgida reaalajas. Seega saate otsuste tegemiseks ja muudatuste jälgimiseks senisest 3 600 korda täpsema tarbimisinfo.
Saate vastused alljärgnevatele küsimustele:

• Kui palju me nüüd säästame?
• Mille pealt kui palju me täpselt säästame?
• Palju me raha ja aega kulutasime?
• Kui pikk on investeeringu tasuvusaeg?
• Kas oleme saavutanud maksimaalse säästu?
• Kust veel on võimalik säästa ja kui palju?

Ettevõtted kellega koostöös me nende tarbimise optimeerimisega tegeleme, teavad nendele küsimustele vastuseid ja palju muudki. Neil on elektritarbimise teadlikuse osas kõrgem taseme. Koos juhime elektritarbimist intelligentselt ning kasumlikult. See annab ka konkurentsieelise.

Mis on tarbimise juhtimine täpsemalt?

Tarbimise juhtimine on igapäevase elektrienergia tarbimismustri muutmine tulenevalt välisest mõjutajast. Mõjutajaks võib olla näiteks elektri hind turul või tavapärase tarbimismustri muutmise eest saadav tulu.

Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse eest vastutab AS Elering. Lisaks Eleringile on riigi koormusgraafiku tipu alandamisest huvitatud ka elektri tootjad ja võrguettevõtjad nagu näiteks Elektrilevi, Imatra Elekter jne. Nende huvi on vähendada täiendava elektrivõimsuse genereerimise vajadust, kuna see on kallis ja tekitab vajaduse investeeringuteks elektrivõrkudesse. Lisaks on elektrisüsteemi huvides tarbimise suurendamine madala tarbimiskoormusega perioodidel.

Kui elektrisüsteemi poolt tarbijatele pakutav tulu ületab tarbijate potentsiaalsed kulud tarbimise muutmiseks, siis on tarbijad valmis oma tavapärast tarbimismustrit muutma.
Tarbimise juhtimine aitab vähendada elektrivarustuse kulusid, integreerida elektrivõrku taastuvenergia tootjaid ning vähendada CO2 emiteerimist. Eelnevaga kaasneb positiivne sotsiaalmajanduslik efekt kogu ühiskonnale.

Näide: Tehas nõustub oma põhitegevuse jaoks mitte eluliselt tähtsad seadmed välja lülitama või nende koormust vähendama. Nii vabastab ta elektrienergiat, mille saavad ära kasutada näiteks kodumajapidamised, haiglad, kontorihooned või kauplused. Vastutasuks makstakse tehasele tema poolt tarbimata jäänud elektri energia koguse eest tasu, mis teeb lülitamises osalemise tehase omanike jaoks kasulikuks.

Lühidalt – tarbimise juhtimine on erinevatest sisenditest motiveeritud tegevus tavapärase energiatarbimise muutmiseks.

Tüüpiliselt soovitakse esialgu tarbimise juhtimise programmi kaasata vähem olulised seadmed nt. Valgustus, pumbad, mootorid, kompressorid, akupangad ja külmutusseadmed, mille töötamise aega saab muuta suhteliselt lihtsalt.

Levinumad tarbimise juhtimise meetodid:

Energiasääst – Eesmärgiks on tarbitava elektrikoguse ja ka elektriarve vähendamine.

Tipu lõikamine – Eesmärk on koormuse vähendamine lühiajaliselt, tipukoormuse ajaks. Üldine elektritarbimine muutub seejuures vähe, aga see ei pruugi olla ka eesmärgiks. Tippude vähendamine saavutatakse mitmesuguste koormuse juhtimise abinõudega, katkestuskõlbulike tarbijate väljalülitamisega, omatootmisega, hinnapoliitikaga.

Nõgude täitmine – Koormuse suurendamine koormusmiinimumi tundidel, et saavutada genereerivate võimsuste parem ära kasutamine. Tavaliselt kasutatakse koos tippude lõikamisega.

Koormuse nihutamine – Tarbimise nihutamine ebasoodsamalt ajalt soodsamale ajale. Mõjub hästi kogu elektrisüsteemile ja loob kokkuhoiu tarbijale.

Vooluallikate ümberlülitamine – Kasulik rakendada juhul, kui on olemas oma tootmisjaam, varugeneraatorid, akupangad, et vähendada investeeringute tasuvusaega ja saavutada maksimaalne tulu ning sääst olemasolevate seadmetega.

Tarbimise juhtimise näited

Alljärgnevalt toome välja lihtsamad ja enamlevinud näited tarbimise juhtimisest:
* Veesoojendite väljalülitamine vastavalt võimalusele
* Kütteseadmete väljalülitamine või koormuse vähendamine
* Õhukonditsioneeride tsükliline sisse ja välja lülitamine
* Koormuspiirajate rakendamine maksimaalse tarbimisvõimsuse piiramiseks
* Külmutusseadmete inertsi ära kasutamine seadmete lühiajaliseks välja lülitamiseks
* Pumpade lühiajaline seiskamine
* Varugeneraatorite ja alternatiivsete vooluallikate ära kasutamine
* Tootmisliini seiskamine lühikeseks ajaks (vajadusel eelnevalt lattu ette tootmine)
* Ventilatsiooniseadmete seiskamine lühikeseks perioodiks

Põhilised terminid, mida kasutatakse

Alljärgnevalt leiate olulisemad terminid, mida kasutatakse:

Tarbimisgraafik – näitab, kui palju elektrit kindlas ajavahemikus on tarbitud. Tavaliselt on tarbijatel olemas ligipääs tarbimisgraafikule mille ajaline mõõtmistäpsus on 1h. Energia Juhtimiskeskus pakub vajadusel kuni 3600 korda täpsemat infot.

Baastarbimine – on tavaline igapäevane tarbimismuster, kus ei ole toimunud tarbimise juhtimise eesmärgil tarbimise muutmist. Baastarbimist on vaja teada selleks, et mõõta, kui palju suudeti ettevõtte tarbimist vajalikul hetkel vähendada.

Intervallarvesti – mõõdab, kui palju elektrienergiat klient on tarbinud lühikestes ajahetkedes või intervallides. Eestis on intervalli pikkuseks 1h.

Kilovatt, megavatt – Need ühikud on vajalikud võimsuse mõõtmiseks. 1 kilovatt (KW) on võrdne 1000 vatiga(W); megavatt (MW) on võrdne miljoni vatiga; gigavatt (GW) võrdub omakorda 1000 MW; Terve eesti aastane tarbimine on orienteeruvalt 8,5TWh (teravatt-tundi).

Kilovatt-tund (KWh), megavatt-tund (MWh) – nende ühikutega mõõdetakse energia tarbimist. 100w pirn tarbib ühes tunnis 100 vatt-tundi e. 0,1 kilovatt-tundi. Elektrimüüjad esitavad arved KWh järgi.

Koormus – Igas ajahetkes tegelik kogus elektrienergiat, mida tarbija tarbib nimetatakse tema tarbimiskoormuseks.

Tipukoormus – on suurim kogus elektrienergiat, mida ajaperioodis tarbitakse. Näiteks ühes kuus, nädalas või päevas. Iga elektritootja peab planeerima oma tegevused nii, et ta suudaks täita oma süsteemis tipunõudluse igal ajal.

Tarbimise juhtimise seadmete näide.

Et tarbimise juhtimise süsteem töötaks korralikult ja mugavalt, peab Energia Juhtimiskeskus paigaldama seadme, mis võtab vastu ja saadab signaale juhtimiskeskusesse.

Näiteks kontorihoones on seade mis on ühendatud hooneautomaatikaga, võtab vastu juhtimiskeskusest saadetud signaali, et vähendada lühiajaliselt jahutussüsteemi tarbimist. Eelnevalt kokku lepitud reeglite järgi võib sellel hetkel jahutusseadmed lülitada välja näiteks 15 minutiks. Väljalülitamise ja uuesti sisse lülitamise signaal tuleb ja läheb automaatselt.

Jahutusseadmete tarbimise graafikut on võimalik reaalajas või tagant järgi jälgida.

Tulemus: Keegi hoones töötavatest inimestest ei märganud jahutusseadmete väljalülitamist. Energia Juhtimiskeskus maksab hoone omanikele tarbimata jäänud elektrienergia eest lisaks saadud säästule ka tasu. Energia Juhtimiskeskuse tasu teenuse eest on % säästetud ja teenitud tulust. Hoone omanikele ei kaasne kulusid, saadakse vaid tulu.

Kes vajavad tarbimise juhtimise süsteemi?

Energia Juhtimiskeskuse tarbimise juhtimise programm on kasulik ka laiemas sotsiaalses mõttes. Meie vanavanemad, sõbrad ja meie ise, saame ka oma kodudes väiksemad võrguteenuse arved. Tänu Negawatt programmile välditakse uute väga kallite elektrijaamade ehitamist ja väheneb investeeringute vajadus elektrivõrgu tugevdamisesse. Seda eriti piirkondades, kus esineb tarnekindluse probleeme või kus tarbimise ja hajaelektritootmise kasv on väga kiire. Kõik investeeringud elektrivõrku, makstakse kinni tarbijate poolt. Mida vähem ebavajalikke ja välditavaid kulusid, seda vähem maksame.

Avatud turu tingimustes mõjutab tarbimise juhtimise programm ka üleüldist elektrienergia hinda. Hinnad muutuvad turul soodsamaks, kuna tänu tarbimise vähendamisele on võimalik ennetada väga kallite elektritootjate pääsemist elektriturule ja vältida järjest rohkem selliseid hindu nagu 150-2000€/MWh, mida oleme varasemalt kogenud.

Tarbimise juhtimise programm vähendab ka bilansienergia hinda, mida peavad maksma need tarbijad, kellel ei ole elektrilepingut sõlmitud või kes unustavad seda õigel hetkel teha. Bilansienergia hind väheneb, kuna tarbimise juhtimise programm võimaldab elektrisüsteemi ebabilannsi ohjata soodsamalt, kui alternatiivsed võimalused.

Muud erinevad kasutegurid on näiteks:

* täiuslikum elektriturg,
* väiksem hinnavolatiilsus turul,
* suurem kindlustatus ekstreemsete olukordade eest,
* tarbijate suurem kontroll oma kulude üle.

Oma tarbimise juhtimiseks sobilike ressursside kasutamiseks võke ühendust Energia Juhtimiskeskusega.